Julia Dem

Täiskasvanute koolitaja e-portfoolio
2. Õppeprotsessi läbiviimine
Juba enne koolituse algust vastavad õppijad küsimusele, mida nad tahaksid õppida. See küsimus sisaldub tavaliselt osaleja registreerimisvormis.

Koolituse alguses nimetan programmis toodud eesmärgid ja eeldatavad õpitulemused, võimalusel riputan need ruumis hästi nähtavale kohale või lisan e-õppe keskkonda.

Toetan osalejaid individuaalse õppe- ja isiklike eesmärkide kujundamisel individuaalse õppeplaani abil, kuhu iga osaleja teeb endale märkmeid. Õppeeesmärk on teadmine või oskus, mille nimel inimene õppima tuli. Isiklik eesmärk on, miks inimesel neid teadmisi vaja on ja mida ta sellega peale hakkab.

Olenevalt koolituse teemast saame osalejatega kujundada kavatsuse ja fikseerida selle paberile või koostada osaleja manifesti (individuaalsed eesmärgid ja lubadused).

Minu jaoks on oluline aidata osalejatel fikseerida punkt A, alguspunkt, et edasine arengutee ja tulemused oleksid näha. Kasutan perspektiivrefleksiooni.

Oskan kasutada abivahendeid, näiteks õpitee visualiseerimist.

Minu jaoks on oluline aidata inimesel koolituse lõpus näha tulemust, mida ta soovib saavutada, samuti mõista, kuidas ta soovib selleni jõuda, sõnastada vajalikud hoiakud ja kavatsused. Näiteks olla avatud uuele ja protsessi usaldamine.

Kui saan aru õppijate eesmärkidest, on mul lihtsam õppeprotsessi üles ehitada ja seda tulemuslikuks muuta. Lõppude lõpuks, kui mu osalejad saavutavad oma eesmärgid, saavutan need ka mina.

Igaühe eesmärkide austamine on oluline. Täiskasvanu tuleb koolitusele probleemi lahendamiseks või vajaduse rahuldamiseks. Tahan aidata inimest seda teha, aga ka inspireerida midagi enamat.

Näitajad:
1. Õppetee visualiseerimine - Rahvusvaheline koolitus noorsootöötajatele U-LEARN: supporting learning in youth work - 2019
2. Õppeleping - Tööklubi - 2020
Materjalid
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust.
Füüsiline õpikeskkond - hubasuse ja mugavuse loomise kaudu. Selles aitab mind tähelepanu detailidele - mööbli paigutamine nii, et osalejad üksteist näeksid ja kuuleksid (eriti hübriidtreeningul) ning nii, et planeeritud meetodeid oleks kõige mugavam rakendada; tekid, küünlad pehmuse ja mugavuse tagamiseks, muusika - sobiva meeleolu loomiseks kasutan nüüd spetsiaalselt koolitusteks koostatud playlisti; lõhnaaineid, kui selline vajadus on, näiteks lavendel rahuliku keskkonna jaoks ja apelsin rõõmsama jaoks; õppematerjalid - joonistused, pallid, kaardid, kelluke, mängud jne. Õpikeskkonna osaks on ka kohvipaus: soojad joogid, koostisained vastavalt toitumisvajadusele, maitsvad ja tervislikud snäkid ning võimalusel isetehtud. Minu kolleeg, valmistab vahest ise suupisteid. Toetav füüsiline õpikeskkond on oluline, et inimesed tunneksid end turvaliselt, kogeksid vähem stressi ning saaksid järk-järgult end üksteisele ja õppeprotsessile avada.

Ebasoodsas füüsilises keskkonnas improviseerin, olen paindlik ja pööran rohkem tähelepanu sotsiaalsele keskkonnale.

Õpikeskkond
Füüsiline õpikeskkond
Kohvipaus
Füüsiline keskkond e-koolituse jaoks
Sotsiaalne õpikeskkond - läbi grupilepingute või õppelepingute, siin on minu jaoks oluline, et ka osalejad saaksid oma ideid pakkuda; tähelepanu grupi interaktsioonile ja sotsiaalse mehaanika kasutamisele - harjutused ja tutvumismängud, energiamängud ning jäämurdjad, koostööks ja grupi suhtluseks,ruumi loomine, refleksioon.

Psühholoogiline õpikeskkond - läbi paindlikkuse, individuaalse ja õpilasekeskse lähenemise, õpilaste vajaduste austamise, traumateadlikkuse, refleksiooni. Võimalusel loon koolitustel ruumi, kus õppijad saavad ülejäänud rühmast eraldi töötada, andes endale vajaliku ruumi ja aja.

Näide - Kokkulepe Rahvusvaheline koolitus noorsootöötajatele 'In (out) side' - 2021

Intellektuaalne ja vaimne keskkond - läbi isikliku kehastuse (kehaline manifestatsioon), refleksiooni- ja eneseanalüüsi ruumi loomise, erinevate materjalide valiku: keerukama ja vastupidi, lisamaterjalide ja 'raamatukogude' loomise. Koolitustele võtan kaasa koolitusteemalisi raamatuid, et osalejad saaksid pausidel või õhtuti süvenduma ja infoga põhjalikumalt tutvuda, jagan osalejatega lisalinke, ressursse ja materjale.

Näide - Õpperaamatukogu Rahvusvaheline koolitus noorsootöötajatele 'In (out) side' - 2021
2.3 Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksikuõppija vajadusi.

Koolituse läbiviimisel lähtun õppekavast ja tulemustest, kuid jään paindlikuks ja muutustele avatud. Programmi või tunniplaani õppijatele tutvustades võtan arvesse nende arvamust ja kaasan nad arutelusse. Koolitustel jätan võimalusel osalejate soovidele ruumi programmis: selleks võib olla teema korduv süvendatud käsitlemine, lisateema või kogemuste vahetamine läbi avatud ruumi meetodi. Kutsun osalejaid jagama oma võimalikku panust õppimisse.

Pean kinni õppetöö ülesehitusest, kuid varuks on meetodid või harjutused juhuks, kui rühma tempo on plaanitust kiirem. Samuti olen valmis selleks, et ma ei jõua midagi õigeks ajaks teha.

Jälgin rühma, et määrata kindlaks nende töötempo ja -rütm. Seda on eriti oluline arvestada osalejate jagamisel väikestesse rühmadesse. Tavaliselt sean ülesande täitmiseks selge tähtaja, kuid olen nõus seda pikendama või lühendama, kui grupp liigub erinevas tempos. Juhul, kui üks rühm pääseb enne teist läbi, luban esimesel rühmal teha väikese pausi või annan neile lisaülesande/küsimuse.

Arvestan õppijate tagasisidega, nii sõnalise kui ka mitteverbaalsega. Pööran tähelepanu rühma ja iga õppija reaktsioonidele, kohandan tegevusi õppeprotsessis vastavalt tagasisidele. Näiteks saan aru, et grupp ei ole valmis mõneks meetodiks või sügavateks aruteludeks – lihtsustan ülesannet või pööran täiendavat tähelepanu toetava sotsiaalse ja psühholoogilise keskkonna tugevdamisele.

Samuti jälgin treeningu käigus grupi stressitaset, väsimust, kaasatust, et vajadusel peatada või kasutada energiamänge.

Püüan ka enda seisundit jälgida, et säilitada produktiivsust, kaasatust ja kohaloleku kvaliteeti.

Kaasan õppijaid läbi oma isikliku avatuse, aktiivsete meetodite, sh mitteformaalsete, õppijate omaalgatuse toetamise. Mõnes koolitus saan kasutada "rollide" jaotust, kui keegi jälgib aega, näiteks lülitab vahetundides muusika sisse vms, see soodustab õppijate kaasamist.

Õpin hoida osalejaid kaasatuna hübriidse õppevormi kaudu, valmistades ette ülesandeid ja materjale nii füüsilise kui ka veebikeskkonna osalejatele.
Näiteid
1. Hybrid õppimine - Andragoogika Koolitus, 2020
2. Rahvusvaheline koolitus noorsootöötajatele
'In (out) side' - 2021
3. Osalejate tagasiside. Rahvusvaheline koolitus noorsootöötajatele 'In (out) side' - 2021
Materjalid
2.4 Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana.


Õppekava koostamisel ja selle läbiviimisel võtan arvesse rühma ja rühmadünaamika arenguetappe.

Koolituse alguses pööratakse tähelepanu üksteise tundmaõppimisele ja suhete loomisele rühmas. Kasutan meetodeid, mis annavad grupiliikmetele võimaluse end väljendada.

Õppeprotsessis olen valmis võimalikuks pingeks või konfliktiks, kui loomulikuks rühmaarengu protsessiks. Olenevalt tekkinud pingest saan kasutada järgmisi meetodeid:

- paus päevaprogrammis või koolituses, kui see on võimalik, korraldan väljasõidu või õppereisi, kui esimene pool programmist on läbitud, mis aitab veeta kõige pingelisema perioodi teistsuguses keskkonnas, mis aitab kaasa sujuvamale üleminekule järgmisele etapile;

Näide - rühmade moodustamise tegevused
- teadveloleku harjutuste ja praktikate kasutamine – eriti asjakohane, kui pingelise olukorra põhjustab grupi üldine väsimus;

- arutelu või muu aktiivne tegevus, mis võimaldab konfliktsituatsiooni kasutada rühma õppimiskogemuse ja ressursina. Kui see näeb ette transformatsiooniprotsessi, aitab konfliktsituatsioon osalejatel lihtsalt oma väärtusmudelit korrigeerida, justkui pühkides ära oma Hubble'i läätse, läbi mille maailma vaatame.

Kui pingelise olukorra allikaks on koolitusel osaleja, siis tegutsen tagasiside kaudu, koolitajana kaasan vajadusel rühma ja nende tagasisidet, kui osaleja tagasisidet ei kuula, võib abiks olla avatud konflikt

Näide - tagasiside koolitusest U-LEARN - supporting learning in youth work
2.5 Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist.
Kasutan sageli õppija enesehindamist toetavaid meetodeid.

Osalejad hindavad iseseisvalt õpitut ning saavutatud õpitulemusi. Selleks kasutan erinevaid refleksioonimeetodeid – kirjalik, loov, arutelud, eneseanalüüsi vormid, võrdlevad testid. Mõnel koolitusel annan praktikat, kui osalejad jagavad oma kogemusi omavahel või kohaliku kogukonnaga. See praktika on ka hindamismeetod. Koostan kontrollnimekirju, mis on ka hindamismeetod.

Minu jaoks on uudne hindamisvorm teadmiste ja kogemuste valideerimine ja eriti enesehindamine õppijate endi poolt. Töötasin 50+ inimeste üldpädevuste valideerimise meetoditega rahvusvahelise projekti "50+: Back to work" raames ning rahvusvahelise projekti "E-learning for 2035" raames osalesin täiskasvanute koolitajate üldpädevuste enesevalideerimise meetodi CoRe Space - Competence recognition space loomises.
Projektisisese koolituse puhul esitatakse tulemuste analüüs aruandes.

Materjalid
Made with ♥️ in VitaTiim
© All Right Reserved
Terms & Privacy
2008-2022


Mittetulundusühing VitaTiim
reg.nr 80258801
Tuleviku 7 Narva 20307 Estonia
info@vitatiim.ee, +372 583 30 111